Lihtsuses peitub võlu

Selle postituse peategelaseks on meie pere lemmikroog- soola ja suhkruga üleöö laagerdunud forell (samamoodi on lõhe, aga minu lemmikuks roosaks kalaks on ikkagist mahedamaitseline forell). Tegemist on roaga, mis süüakse ära ühe päevaga.
Alati kui ostame terve punase kala, siis ühe filee paneme meresoola, tilli ja natukese õliga ahju ning teise filee paneme õhukeste viiludena külmkappi puistates iga kihi vahele meresoola ja suhkrut. Pea ja selgroog lähevad sügavkülma kalasupi tegemist ootama, aga kindlasti tuleks sellisel juhul võtta kalal välja lõpused, sest vastasel korral võib supileem muutuda kibedaks.
Viimastel kordadel, nii umbes kahe nädala jooksul kolm korda, on kala tükeldamine ja soolamine olnud minu töö. Ega ma nüüd väga sillas ei ole sellest, aga samas on see selline mõnus nokitsemine ja soolamise käigus rändab nii mõnigi toores kalatükk õrnalt soola ja suhkru sisse kastetuna minu suhu- nonii umbes preemiaks ;)!

Süüa meeldib mulle soolaforelli koos leiva (viimastel kordadel oli selleks isetehtud puuvilja-pähklileib), avokaado, tomati, kurgi ja hunniku sidrunipipraga.

Mitmevärvilised keeksikesed

Keeksikeste tegu sai alguse sellest, et isa soovis midagi kohvikõrvaseks. Nii me siis emaga otsustasime keeksi kasuks. Alguses oli plaanis teha suur keeks, aga kuna ema jõudis poest koos rosinatega tagasi alles kell üheksa, siis otsustasin, et kasutan keeksivormi asemel hoopiski 12 auguga muhvinipanni. Retsept pärineb nami-namist. Omalt poolt ainult seda, et enam-vähem poolele taignale lisasin kakaopulbrit ja ülejäänud osale vanillisuhkrut ja rosinaid ning küpsetasin keeksikesi muhvinipanni pesades.
Maitsest ei tea mina midagi, aga kuna emale ja isale meeldisid, siis peavad head olema ;). Keeks nagu keeks ikka.

175 g toasooja võid
175 g suhkrut
3 keskmise suurusega muna
soola
240 g nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl vanillisuhkrut
pestud ja nõrutatud rosinaid (nii palju kui soovi on)
kakaopulbrit

pealeraputamiseks:
tuhksuhkrut

Vahusta või suhkruga heledaks vahuks. Lisa ükshaaval munad ja sool ning vahusta veel. Sega jahu küpsetuspulbriga ja lisa või-munavahule ning sega ühtlaseks (väldi pikaajalist segamist).
Jaga taigen kaheks peaaegu võrdseks osaks. Vähema taigna hulkka sega oma maitse järgi kakaopulbrit ja teise osasse sega vanillisuhkur ja pestud-nõrutatud rosinad.
Määri muhvinipanni pesad võiga ning jaga igasse pessa kakaoga taigen ning selle peale rosinatega taigen.
Küpseta 190 kraadises ahjus umbes 15-25 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga.
Jahtunud keeksikestele raputa peale tuhksuhkrut.

Laiskus

Olen olnud laisk blogija, tean. Eks ma siis JÄRJEKORDSELT üritan olla aktiivsem. Vast seekord ka õnnestub.
Ei hakka siia pikka juttu kirjutama millega toidumaailmast vahepeal koduköögis, kooli praktikaruumis ja ettevõtte praktikal olen hakkama saanud. Küll tasapisi jõuan nii mõndagi kirja panna :). Aga seda küll mainin, et kuna me koolis tegime lehttaigent, siis proovisin ka kodus järgi. Täitsa mõnus ettevõtmine oli ning tulemusega võin rahule jääda. Lähiajal võtan lehttaignateo uuesti käsile.

Pildil on suitsukanapirukad isetehtud lehttaignast.

Küpsis "Karl"

Koolis õpitu tuleb ikka kodus järgi ka proovida ning sellepärast tegingi täna küpsiseid "Karl". Võib lugeda õnnestunud küpsetiste hulka ja samas ega nende tegemine raske ei olegi. Soovitan soojalt panna rohkelt keedist. Retsept pärineb blogist Merlini katsetused . Mina võtsin asju poole vähem ja lisan juurde niipalju, et küpsised pritsitakse küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tordipritsi abil.

 

Natuke sellest, miks ma ei ole pikka aega ühtegi postitust teinud.

Nonii, ei ole ikka päris pikalt mitte kui ühtegi postitust teinud. Aga eks selleks oli ka põhjust. Nimelt minu fotokas lihtsalt ühel ilusal juulikuu päeval pilti tehes tegi ühe praksaka, tossu tuli ning sellega kaasnes ka kärsahais. Teist korda proovides kordus sama. Nii ma siis oma fotoka ruttu kotti toppisin ja sinna ta jäigi. Muideks, samal päeval otsisin netist ruttu mõned fotoaparaatide parandamise numbrid, aga siiamaani ei ole nendele numbritele helistanud. Eks see minu süü ka ole, et olen sellega liiga kaua munenud.
Täna mõtlesin, et prooviks uuesti pilti teha fotokaga, et vaataks mis juhtub. Ja nii ma tegingi. Ja mida imet, ei ühtegi tossu ega kärsahaisu ning siis koitis, et läbi on hoopis fotokal mingi välguga pildistamise kaadervärk kuna tookord sai tookord sai pilti tehtud välguga, aga seekord ilma. Niiet nüüd siis ongi nii, et saan pildistada ainult piisava valguse olemasolul. Aga jah, sellesuhtes, et küpsetanud olen ikka, aga mulle ei meeldi teha postitust kui ei ole kõrval pilti. Nüüd üritan hakata tihedamini sissekandeid tegema ja kohe kindlasti pean fotoka välgu korda saama :). Ahjaaa, see aasta õpin Tartu KHK-s kondiitriks. Nimelt on tegemist kaugõppega. Eks paistab mis minust järgmine aasta saab, aga see aasta olen küpsetamiselainel ja loodetavasti saan oma kondiitripaberi kätte samal ajal kuna teisedki :). Muideks, olen oma klassis kõige noorem :D.

Pildi tegin täna, sest oli ju kohe vaja minna ja fotokas järgi proovida, et kas ikka saab pildistada ilma, et tuleks välku ja pauku :D. Pildil on oma aia kirsstomatid ja mingi suvaline parm kes käele lendas.

Rabarbri-kookosekook meie aia esimestest rabarberivartest

Ja ega need varred mingid pikad ei olnud, väiksed jupid, aga ikkagi täieõiguslik rabarber ja sellesse kooki passis hästi. Sellekoogi retsepti leidsin Nami-Namist, kus see jäi silma juba päris mitu nädalat tagasi, aga mida siis ei olnud, olid rabarbrid. Nüüd sai kook tehtud ja maitses mõnusalt. Tegin omalt poolt pisikesed muudatused põhjas ja vähendasin täidises natuke koguseid. Maitse on koogil mõnus, aga järgmine kord proovin kuidas see mekib õrnalt röstitud kookoshelvestega.

Põhi:
3 dl e. 180 g nisujahu (panin pool kogusest nisujahu ja teine pool panin purustatud kaerahelbeid)
2 sl suhkrut
noaotsatäis soola
100 g võid 1 muna

Täidis:
75 g võid (minu arust aitab täitsa 50 grammist)
2 dl e. 170 g suhkrut (panin 100 g)
1 tl vanillisuhkrut
250 g maitsestamata jogurtit või hapukoort (kasutasin maitsestamata jogurtit)
2 muna
100 g kookoshelbeid (panin 1,5 dl)
2 sl nisujahu

Vahele:
300 g rabarbrit (panin 200 g, sest aiamaa ei võimaldanud hetkel rohkem)

Põhja jaoks sega jahu, suhkur ja sool omavahel. Lisa või ja näpi purutaoliseks massiks. Löö hulka muna ja sega ühtlaseks. Keera tainas kilesse ja pane 30 minutiks jahedasse tahenema. Määri 24 cm lahtikäiv koogivorm võiga. Rulli tainas kergelt jahusel laual koogivormist 10 cm suuremaks kettaks, vooderda sellega vormi põhi ja servad.
Eelküpseta 200kraadises ahjus 10-15 minutit.
Valmista samal ajal täidis. Vahusta toasoe või, suhkur ja vanillisuhkur. Lisa jogurt või hapukoor, munad, kookoshelbed ja jahu. Lõika rabarbrid 1 cm juppideks ning kata nendega koogipõhi. Vala peale täidis ja küpseta 30-35 minutit 200kraadises ahjus, kuni kook on kuldpruun. 
Lase veidi jahtuda ja serveeri.

Naadipirukas vutimunadega

Nonii, kevad on õnnkes käes ja igasugune roheline kraam hakkab vaikselt oma nina mulla seest välja pistma. Praegu on just see õige hetk tarbida aednikele tülikat umbrohtu nagu seda on naat, sest naadi noored lehed on vitamiini C rikkad ja sobivad hästi salatiks või supi sisse. Samuti passib naat hästi igasugustesse küpsetistesse.
Mina sain naadipiruka jaoks inspiratsiooni Kahe õe blogist, kus oli toodud välja retsepti koostisained, aga valmistuskäigust ei olnud juttugi. Eks see tuli siis ise kuigagi ära teostada ja samuti lisasin oma pirukale täidisesse vutimune. Valmis pirukas maitses mõnusalt mahedalt. Isegi isale maitses, kuigi olin valmis selle piruka juba üksi ära sööma, nooo, ema ka oleks kaasa aidanud. Suur ime on see, et isegi vend maitses, sest me emaga ütlesime, et naadi maitset ei ole tundagi, ja mingi ime kombel ta piruka maitsmisega selles veenduski.

Tainas:
100 g võid
30 g presspärmi
1,5 spl suhkrut
pool tl soola
2 dl piima
3 dl nisujahu
3 dl täisteranisujahu

Täidis:
1 mugulsibul noori naadilehti
100 g riivjuustu
keedetud vutimune
natuke õli

Sulata võid nii, et see oleks selline paksem. Vedelda pärm suhkru ja soolaga, lisa hulka käesoe piim ja sinna hulka sega pool jahu kogusest. Lisa või ning ülejäänud jahu ja sõtku ühtlaseks, vaata, et tainas liiga kõva ei saa. Aseta sooja kohta rätikuga kaetult kerkima.
Täidise jaoks kala naadilehed üle kuuma veega ning loputa need hoolikalt puhtaks, pigista üleliigne vesi välja ja haki. Haki ka mugulsibul ja prae natukese õliga klaasjaks. Lisa hulka naadilehed ja kuumuta need korraks pannil läbi.
Rulli kerkinud tainas u 8 mm paksuseks, aseta peale naadi-sibulasegu, kaheksaks lõigatud vutimunad ja raputa üle riivjuustuga. Rulli kokku ja vormi endale meeldiva kujuga pirukas.
Küpseta umbes 190 kraadi juures 15-20 minutit.