Piparkoogid

Selle aasta esimesed ning ma arvan, et ka viimased, sest meie peres ei ole piparkoogid just väga populaarsed. Aga minule aitab sellest ühest korrastki, et natukenegi jõulutunnet tekitada vaatamata sellele vihmasele ilmale.
Piparkoogitaina tegin ise ja seda juba mõned päevad tagasi. Retsepti võtsin nami-namist. Selle retsepti järgi tegin piparkooke ka eelmine aasta. Mina muidugi ei pannud nii palju piparkoogimaitseainet ja üleüldse tegin pool kogusest. Kuna mul ei olnud suhkrusiirupit, siis võtsin rohkem suhkrut ja lisasin natuke keevat vett. Eks tänu sellele mul tainas külmkapis liiga kõvaks läkski, aga natuke aega toatemperatuuril seismist ja siis on kõik jälle normaalne. Ja tegelikult oli mul selle taina rullimisega ka veidi raskusi, sest see kippus mõranema, aga lõpuks said need kuidagi ära tehtud.
Maitsest nii palju, et suht normaalsed olid :D. Võibolla oleks võinud natuke rohkem piparkoogimaitseainet panna (Santa Maria oma on kõige parem ;) ). Samas oleks siis läinud asi liiga pipraseks ja nii ei ole ka hea. Piparkook nagu piparkook ikka.

Tegin ainult väikese lille kujulisi..


... ja südamekujulisi piparkooke.



Plaat oli sellepärast pooltühi, sest ma lihtsalt e jõudnud neid nii ruttu vorpida :D.

Peebu talu verivorstitegu

Tegelikult peaks vist pealkiri olema, et EI SOOVITA NÕRGANÄRVILISTELE. Või siiski mitte, sest verivosrtitegu ei ole üldse nii hull kui see piltidelt võib tunduda.
Nagu eelmises postituses mainitud, käisin koos emaga maal verivorsti tgemisel abiks. Hmmm, ega tegelikult mina nii väga abiks ei olnudki, kui just jätta mainimata nöörijuppide lõikamist. Ma olin rohkem sündmuste jäädvustaja ning tutvustan seda nüüd teistelegi blogilugejatele, sest kõigil ei ole võimalik näha oma silmaga pealt verivorstide valmistamist.
Mul ei ole just pilte kõikidest toimingutest, sest vanaema oli juba mõningad tööd ära teinud. Näiteks oli ta suutnud ära keeta 2 kg tange, praadida pekikuubikuid ja sibulat. Samuti oli ta ära lisanud majoraani ehk vorstirohu. Ja muideks, veri ja soolikad on ka täitsa Peebu talu kraam.
Mina sattusin vanaemale siis peale, kui ta just parasjagu verd tangude ja muu kraami hulka valas. Ahjaaa, ma olin veel kasulik, ma hoidsin sõela kui vanaema verd kallas :D.

Siis lisas ta musta pipart, soola ning pressis hulka mõned küüslauguküüned.

Peale maitseainete lisamist segas korralikult läbi, maitses (väkaa), ja soolikatesse toppimine võis alata.

Algul toppis soolikaid vanaema, siis võttis tädi selle töö üle ning minu ema aitas siduda.

Sellel ajal kui tädi ja ema vorste meisterdasid, alustas vanaema otsapidi nende keetmist. Keeduvette lisas ta loorberilehti ning terapipart. Ja kui vesi kees, siis vorstid sisse. Loomulikult tuleb teha seda tasasel tule. Enne keetmist, tuleb vorste aga kohe kindlasti nõelaga torkida, sest vastasel korral keeks nad lihtsalt lõhki. Keetmise ajal tuleb valmiduse kontrollimiseks samuti verivorste nõelaga suskida, et näha kas need on valmis või mitte. Valmis verivorstil ei tule seest verist vedelikku.

Keetes muutuvad verivorstid alguses heledaks...

... ja siis kui natukene aega on keenud, muutuvad jälle tumedamaks. Ja muidugi tuleb enne söömist neid kas praadida või panna ahju. Siis muutuvad need veel tumedamamaks.

Peale seda kõike, valmis sellest kausitäiest...

... kaks selle kausi täit verivorste. Siin pildil siis verivorstid keetmata kujul.



Kahjuks ei ole mul pilti küpsetatud verivorstist, aga eks iga üks teab milline on lõpptulemus. Verivorst nagu verivorst ikka.

Kolmas advent!

Ühed heaaad brownied, mille retsept on minu blogis juba esindatud. Tegin neid, sest tulin täna tädi juurest koju, kus ma neid eile tegin, ja mõtlesin, et pole kodus ammmmmmu midagi küpsetanud ning nende küpsetamine tundus õige ettevõtmisena. Ja nii oligi!
Ja kui ma täna koju saabusid, sain teada, et vanemad olid eile terve päev otsa jamanud süldikeetmisega :D. Minu jaoks on see midagi uut, sest sülti on meie peres tehtud väääääga vähe, sest sellega tegeleb muidu maa vanaema. Pool seapead oli potis olnud ja keenud kaua, kaua. Sült, aga tuli hea!


ILUSAT KOLMANDAT ADVENTI!


Ahhhjaaa. Me lähme täna õhtul maale ka, mina jala (mis see 4 km ikka visata on ;)), ema autoga ning abistame vanaema ja tädi verivorstide tegemisel. Võibolla teen salaja mõned pildidki sellest ettevõtmisest ;).