Üle pika aja sai jälle leiba tehtud

Pole peaaegu juba sada aastat vist leiba ise küpsetanud. Lihtsalt ei ole olnud aega. Ja tänu ajapuudusele lasin ka oma juuretisel "ära surra". Nüüd üleeelmine nädal võtsin ennast kokku, tegin ise juuretise milles kasutasin vanaema küpsetatud leiba, rukkijahu ja sooja vett. Arvasin, et juuretisest asja ei saa, aga radiaatori alla toidukilega kaetud kausis valmis elujõuline juuretis. Neljapäeva õhtul küpsetasin kaks pätsi seemnesegu ja kaerahelvestega leiba, mis tulid välja väga head, ning pätsid kerkisid hästi. Poleks uskunud, et mul üle pika aja leivategu õnnestub ja just ise tehtud juuretisega, aga nii see õnneks oli. Ja need kaks pätsi leiba olid juba pühapäevaks otsas, mis sellest, et mind kodus ei olnud ja täiega isutas leiva järgi. Muideks selle leiva retsept pärineb minu tädilt kelle juures olles on mul põhiline söök juustuleib, sest see maitseb mulle lihtsalt liiga palju. Tädi ise ütleb küll, et seekord ei ole nii hea, aga minule on tema leib kogu aeg meeldinud. Niiet, aitäh tädi Karin :)!
Kindlasti võtan leivateo lähipäevil uuesti ette ning siis teen vast lihaleiba ja puuviljaleiba. Loodan, et mu juuretis ei vea mind alt ja edasised leivateod on sama edukad kui üle pika aja olev esimene.

Ahjaaa, leiva koorik läigib sellepärast, et peale küpsetamist on seda pealt määritud võiga ning see ei olnud jõudnud veel sisse tõmmata.

Idandatud mungoad

Idandites leidub D- ja K- vitamiini, karotenoide ning mineraalaineid: kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, tsinki, koobaltit, väävlit, räni, rauda jt. Idandamisel tekib juurde asendamatuid aminohappeid ja küllastamata rasvhappeid, samuti suureneb E- ja B- grupi vitamiinide hulk.
Idud sisaldavad ka suurepäraseid kiudaineid. Noortes idudes on peidus tohutu fermentide energia, mistõttu peaks kasutama toiduks ainult värskeid ja töötlemata idandeid.
Puhkeolekus seemnetes C-vitamiini ei ole, see tekib idandamisel. Ensüümide ja piimhappe sisaldus suureneb idandamisel mitu korda. Idandites leiduv kestaine soodustab maotegevust ning tekitab täiskõhutunde. Idandid aitavad kehal puhastuda, viia organismist välja jääkprodukte, mürke, liigset kolesterooli, mitteorgaanilisi ja teisi kahjulikke aineid, teevad kahjutuks mutageene, mis on organismi sattunud, aitavad ravida ka hea- ja pahaloomulisi kasvajaid.

Eespool on idandamata mungoad:


Info allikas: Vianaturale.ee

Sellel samal leheküljel on ka ära toodud idandamise erinevad meetodid. Minu ema idandas mungubasid ühe Tupperware nõu abil.

Mulle meeldib mungube niisama süüa ning võileiva peale sobivad need samuti ideaalselt. Kuna ema alles alustas idandamist, siis ei ole ma veel jõudnud neid teistes roogades kasutada, aga kindlasti teen seda.

Kasutasin mungoa idandeid võileivakattena.
Võtsin koorikleiva, sinna peale sulatatud juust kukeseentega, kalkuni kintsuliha, tomatit, värsket kurki, idantatud munguoad ja maitseks lisasin sojakastet. Maitses hea ja värske;)!

Toorjuustukook vaarikakattega

Ema sünnipäevakook, mis maitses kõigile. Isegi üks neljandas klassis käiv sugulane oli emale öelnud kodus, et tema küll mingit toorjuustukooki ei söö (vanaema mainis, et meie pool saab mingit teistsugust kooki), aga näed, talle meeldis.
Koogi tegin selle retsepti abiga. Omalt poolt lisasin toorjuustukihi hulka paki kohupiima ning murakakatte asemel tegin vaarikakatte, mis minu arvates sobib paremini. Murakas on natuke liiga magus selle jaoks, aga eks see ole maitse asi. Vaarikakatte tegin suhteliselt umbes kogustega, niiet panen kirja koostisosad silma järgi. Ahjaa, põhja tegin natuke paksema.
Retseptis jäi töökäigu kohta üks asi kahe silma vahele, aga tulemust see ei rikkunud ning järgmine kord teen vist sama moodi. Nimelt pidi kook pealt toorjuustukihi ahjus olemist pool tundi jahtuma enne kui sinna hapukoorekiht peale kallata. Seda avastasin alles siis, kui olin koogi teist korda ahju pannud. Kuna tegin koogi valmis eile õhtul, sest see peab seisma, siis põdesin(Minu jaoks on aga toidu välimus väga oluline), et toorjuustu-ja hapukoorekiht on segamini, aga täna kooki lahti lõigates selgus, et põdemine oli asjata ning kui isegi oleks segamini olnud, siis see ei oleks maitset vast mõjutanud.

Põhi:
250 g Digestive küpsiseid
100 g sulatatud võid

Toorjuustukiht:
400 g maitsestamata toorjuustu
200 g vanillimaitselist kohupiima
2 muna
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Hapukoorekiht:
500 g 20% hapukoort
0,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut

Vaarikakate:
0,5 dl vaarika toormoosi
terve apelsini mahl
1 tl kiirestilahustuvat želatiinipulbrit
1 spl suhkrusiirupit (tegin ise, võtsin natuke vett ning suhkrut ja kuumutasin seni, kuni suhkur sulas)

Purusta Digestive küpsised ja sega sulavõiga. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud 24 cm koogivormi põhjale.
Toorjuustukihi jaoks sega omavahel toorjuust, kohupiim, suhkur, vanillisuhkur ja munad ning vala täidis põhjale. Küpseta kooki 200 kraadi juures 25 minutit, (tõsta välja ja jahuta pool tundi).
Hapukoorekihi jaoks sega omavahel hapukoor, suhkur ja vanillisuhkur. Kalla see toorjuustukihi peale ning küpseta veel 200 kraadi juures u 13 minutit.
Jahuta kook täielikult maha.
Vaarikakatte jaoks pigista apelsinist mahl välja, kuumuta ja lahusta selles želatiinipulber. Sega sinna hulka vaarikamoos ja suhkrusiirup ning aseta külmikusse natukeseks tahenema.
Kalla vaarikakate koogile ja aseta külmikusse 5 tunniks kuni üleöö.
Kõige paremini maitseb üleöö seisnult, sest siis tulevad maitsed hästi esile.

Elevandikõrvad

Ema sünnipäevaks oli vaja midagi magusat, peale toorjuustukoogi, ja siis meenusidki mulle need küpsised. Mingit retsepti küll kuskilt otsima ei hakkanud, sest veel lihtsamaid küpsiseid annab otsida.
Väga head küpsised mis maitsevad kõigile.

Mina tegin 500 g pärmi-lehttainast ning valmis kaks plaaditäit küpsiseid, aga võib valmistada ka lehttainast. Sel juhul ei ole võid üldse vaja.

(pärmi-)lehttainast
(sulavõid)
suhkrut
kaneeli

Rulli tainas pikliku ristküliku kujuliseks (ning määri kergelt sulavõiga). Raputa üle nii palju suhkru ja kaneeliga kui soovi on ja rulli mõlemast pikemast servast seni kuni kaks rulli kohtuvad. Lõika noaga umbes sentimeetri paksuseks ja küpseta küpsiseid 200 kraadi juures niikaua kui need muutuvad pruunikaks. Poole küpsemise ajal võid küpsised ahjus ümber pöörata, siis jäävad need mõlemalt poolt ühesuguselt pruunikaks.
Jahuta restil.

Kaerahelbeküpsised

Hästi lihtsasti valmistatavad, aga samas maitsvad ning toitvad küpsised mida ema valmistas meile väiksena üsna tihti. Retsepti sain ühest vanast kokaraamatust mis on ilma kaandeta ning saanud räsida päris kõvasti, sest raamat algab leheküljelt 43 ja lõpustki on umbes samapalju lehekülgi puudu. Ja muideks, kaerahelbeküpsiste retsept on täpselt viimasel leheküljel, millest on peaaegu pool kaotsi läinud. Omalt poolt lisasin ühe supilusikatäie jahu, sest muidu tundus segu kuidagi liiga lagunev.

2 muna
100 g suhkrut
100 g margariini või võid
0.5 tl vanillisuhkrut
300 g (veidi purustatud) kaerahelbeid
1 spl jahu

Sulata margariin või või. Vahusta omavahel suhkur, vanillisuhkur ja munad. Ühenda need ning lisa purustatud kaerahelbed ja jahu. Kaerahelbeid on hea purustada blenderis (mina ajasin asja ära saumikseriga). Sega kõik ained omavahel kokku, vormi kahe teelusika abil küpsised ja küpseta 200 kraadi juures senikaua, kuni need on pealt pruunikad.
Külma piimaga on parimad!

Kõrvitsa-šokolaadikook toorjuustukatte ja tiramisušokolaadiga

Kuna kapis oli veel kõrvitsat ja pool topsi toorjuustu, siis tuli sellest midagi küpsetada. Kuskilt toidublogiavarustest oli mulle silma jäänud retsept, milles oli kasutatud suvikõrvitsat šokolaadikeeksi sees. Pika otsimise peale leidsingi selle retsepti Kätrini kokkamispäevikust. Võtsin Kätrini blogist kaks retsepti: juustukoogi brownies ja tummine šokolaadikeeks. Inspireeritud nendest retseptidest, valmis hoopis omamoodi kõrvitsa-šokolaadikook toorjuustukatte ja tiramisušokolaadiga. Tegelikult on tegemist brownide ja keeksi vahepealse küpsetisega, aga kuna sellele on keeruline nime panna, siis ütlen lihtsalt kook. Kokkuvõttes tuli maitsev küpsetis, mis meeldis nii mulle kui ka minu vanematele. Vend ei proovinudki ega ilmselt ei proovi ka, sest tema ütleb, et ei taha mingit kõrvitsajura süüa.
Kõige paremini maitseb kook täiesti jahtunult ning kindlaks koostisosaks peab olema Kalevi tiramisumaitseline šokolaad.

Šokolaadipõhi:
50 g piimašokolaadi
40 g võid
1 muna
1 dl suhkrut
1,5 tl vanillisuhkrut
natuke soola
2,5 dl (jämedalt) riivitud kõrvitsat
2 dl jahu
1 spl mõru kakaopulbrit
50 g Kalevi tiramisumaitselist šokolaadi

Toorjuustukate:
200 g maitsestamata toorjuustu
2 spl suhkrut
1,5 tl vanillisuhkrut
1 muna

Toorjuustukatte jaoks sega katte ained omavahel ühtlaseks.
Šokolaadipõhja jaoks sulata madalal kuumusel või ja šokolaad. Vahusta muna suhkrutega ning lisa natuke soola. Munavahu hulka sega jahtunud või-šokolaadisegu, lisa ka riivitud kõrvits ning hakitud Kalevi tiramisumaitseline šokolaad. Sega omavahel kuivained ning lisa need teiste ainete hulka ja sega ühtlaseks. Määri 20*30 suurune vorm võiga ja pane tainas lusika abiga vormi. Peale kalla toorjuustukate ja küpseta 175 kraadises ahjus 30-35 minutit.
SÜÜA KINDLASTI JAHTUNULT ja lõigata ruutudeks:)!

NB! Veel parema koogi saad, kui teed toorjuustukatet topeltkoguse. Mina tegin sellise kogusega, kuna lihtsalt ei olnud rohkem toorjuustu käepärast.

Kõrvitsakook mee ja toorjuustuga

Pole iidamast-aadamast ajast midagi uut küpsetanud võinohh, pole üldse küpsetanud. Noo, sünnipäevaks tegin kaks napoleoni kooki ja kaks hunnikut šokolaadiglasuuriga šokolaadimuffineid, aga need ei ole midagi uut. Kuna emps tahtis nii väga mingit kooki kõrvitsast, siis tegin talle eile õhtul kõrvitsakooki, mille algne retsept pärineb nami-namist. Põhja tegin samasuguse, aga lisasin natuke soola ning täidise tegin olemasolevast. Maitsest nii palju, et tegemist on ühe mõnusalt kreemise pirukaga mille maitse on selline teistsugune, mida olen harjunud koogi puhul tundma, aga koos muretainast põhjaga moodustab see maitsva ja hea koosluse. Ahjaaaa, isa sõi pool kooki üksi ära xD (Ütlesin talle, et sul hakkab paha sellest. Ta vastas, et ei hakka. nüüd kui ma seda sissekannet teen, siis küsib, et kus sa teadsid, et mul paha hakkab :D. Ilmselgelt on see magus ja toorjuust annab rasvasust.). Kuna isale meeldib see kook, on see märk sellest, et ma võin heaga uusi kooke katsetada.

Põhi:
3 dl nisujahu
2 spl suhkrut
125 g võid
1 munakollane
natuke soola

Täidis:
200 g maitsestamata toorjuustu
1 munavalge
2 muna
peaaegu 1 dl suhkrut
0,5 dl vedelat mett
natuke soola
3 tl tärklist
4,5 dl kõrvitsapüreed
1 tl jahvatatud kaneeli
umbes pool tl jahvatatud ingverit


Haki või, suhkur, sool ja jahu omavahel purutaoliseks, lisa munakollane ja mätsi ühtlaseks. Pane külmkappi pooleks tunniks tahenema.
Täidise jaoks sega omavahel toorjuust, suhkur, mesi, sool ja munad ühtlaseks. Suhkrut võib panna vastavalt oma maitsele kas vähem või rohkem. Lisa segule tärklis ja sega ühtlaseks. Lõpuks lisa hulka kõrvitsapüree, jahvatatud kaneel ja ingver.
Vooderda 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhi ja seinad, nii kõrgelt kui võimalik, tainaga. Torka kahvliga põhi ja küljed läbi, kata ääred fooliumiga ning küpseta 200 kraadises ahjus õrnalt pruunikaks.
Keera ahi 180 kraadi peale, võta foolium põhja äärtelt ära ning kalla täidis põhjale ja aseta ahju umbes 40-50 minutiks küpsema (võib kuluda ka rohkem aega).
Kõige paremini maitseb järgmisel päeval jahtunult koos kohviga.