Sunday, December 11, 2011

Peebu talu verivorstitegu

Tegelikult peaks vist pealkiri olema, et EI SOOVITA NÕRGANÄRVILISTELE. Või siiski mitte, sest verivosrtitegu ei ole üldse nii hull kui see piltidelt võib tunduda.
Nagu eelmises postituses mainitud, käisin koos emaga maal verivorsti tgemisel abiks. Hmmm, ega tegelikult mina nii väga abiks ei olnudki, kui just jätta mainimata nöörijuppide lõikamist. Ma olin rohkem sündmuste jäädvustaja ning tutvustan seda nüüd teistelegi blogilugejatele, sest kõigil ei ole võimalik näha oma silmaga pealt verivorstide valmistamist.
Mul ei ole just pilte kõikidest toimingutest, sest vanaema oli juba mõningad tööd ära teinud. Näiteks oli ta suutnud ära keeta 2 kg tange, praadida pekikuubikuid ja sibulat. Samuti oli ta ära lisanud majoraani ehk vorstirohu. Ja muideks, veri ja soolikad on ka täitsa Peebu talu kraam.
Mina sattusin vanaemale siis peale, kui ta just parasjagu verd tangude ja muu kraami hulka valas. Ahjaaa, ma olin veel kasulik, ma hoidsin sõela kui vanaema verd kallas :D.

Siis lisas ta musta pipart, soola ning pressis hulka mõned küüslauguküüned.

Peale maitseainete lisamist segas korralikult läbi, maitses (väkaa), ja soolikatesse toppimine võis alata.

Algul toppis soolikaid vanaema, siis võttis tädi selle töö üle ning minu ema aitas siduda.

Sellel ajal kui tädi ja ema vorste meisterdasid, alustas vanaema otsapidi nende keetmist. Keeduvette lisas ta loorberilehti ning terapipart. Ja kui vesi kees, siis vorstid sisse. Loomulikult tuleb teha seda tasasel tule. Enne keetmist, tuleb vorste aga kohe kindlasti nõelaga torkida, sest vastasel korral keeks nad lihtsalt lõhki. Keetmise ajal tuleb valmiduse kontrollimiseks samuti verivorste nõelaga suskida, et näha kas need on valmis või mitte. Valmis verivorstil ei tule seest verist vedelikku.

Keetes muutuvad verivorstid alguses heledaks...

... ja siis kui natukene aega on keenud, muutuvad jälle tumedamaks. Ja muidugi tuleb enne söömist neid kas praadida või panna ahju. Siis muutuvad need veel tumedamamaks.

Peale seda kõike, valmis sellest kausitäiest...

... kaks selle kausi täit verivorste. Siin pildil siis verivorstid keetmata kujul.



Kahjuks ei ole mul pilti küpsetatud verivorstist, aga eks iga üks teab milline on lõpptulemus. Verivorst nagu verivorst ikka.

5 comments:

lea said...

Küsimus mis tahab kiiret vastust. Kuidas säilitada tänast, s.t. esmaspäevast, verd laupäevani.

Birgit said...

Tegin just kiire kõne vanaemale. Ta ütles, et verele tuleb kuskil peotäis soola panna ja siis purgiga külmkappi (veri läheb küll klimpi natuke, aga läbi sõela vorstisegu hulka kallates on kõik okei). Kuskil nädal peaks säilima kindlalt. Ja kui pikemalt vaja säilitada, siis sügavkülma. Ja kui tange keeta, siis neile ei ole vaja soola lisada. Kui verivorsti sisu hakkad kokku segama, siis vajaduse korral lisad soola juurde.
Loodan, et said abi ;).

lea said...

Aitähh. Asun tegutsema ja Häid Pühi Teilegi.

Birgit said...
This comment has been removed by the author.
Birgit said...

Ja muideks, mul oli ununenud lisada kõige tähtsam maitseaine- vorstirohi ehk majoraan. Nüüd see tehtud ;).

Häid Pühi Teilegi!